Sushi

Vanasti tähendas sõna “sushi” kala sisaldavaid valmistooteid. Huvitaval kombel kasutati kala konserveerimiseks riisi. Selleks kasutati kõige madalamaid riisisorte. Aja jooksul õppisid jaapanlased kala muul viisil konserveerima ja praegusel kujul ilmus sushi alles 20. sajandi alguses. Viimase saja aasta jooksul on muutunud ainult sushi koostis, kuid valmistamise tehnoloogia on jäänud samaks.

Viimase 10 aasta jooksul on huvi Jaapani köögi vastu tohutult suurenenud. Kui varem võeti sushi´t kui eksootilist rooga, siis nüüd on see tuttav peaaegu kõigile. Sushi ei ole ainult toores kala, mida paljud inimesed kas armastavad või hoopis pelgavad. Erinevaid sushi road saab valmistada ka küpsetatud või keedetud lihatoodetest, kalast või taimsetest toorainetest.

Tänapäeva Jaapani köök saab kiidelda suure hulga sushiretseptidega, kusjuures ühe ja sama nimetusega retsept võib restoraniti olla üsna kõvasti erinev. Kui rääkida klassikalistest sushidest, on tavaks välja tuua mõned retseptid, mida kasutatakse praktiliselt kõigis toidukohtades ja mis peaaegu ei erine üksteisest.

Enamusel juhtudel kasutatakse täidiseks kala või mereande. Alternatiivina on kombeks esile tõsta köögivilju. Kala ei pea tingimata olema kuumtöödeldud ja mõnes retseptis võib kasutada ka toorest kala. Populaarsemateks peetakse tuuni, angerjat, lõhet ja kuldsaba. Neid kohtab enamikus Aasia köögi toitudes. Kui eelistate mereande, siis kõige populaarsemad on kalmaar, kaheksajalg ja krevetid. Mõnede arvates võib täidisena kasutada austreid, kuid kui ainult neid kasutada, tuleb maitse liiga mage.

Paljud inimesed ajavad sushi segamini rullidega, kujutades ette, et need on üks ja sama roog, kuid selline väide ei ole päris õige. Lühidalt öeldes on rullid sushi eriliik. Näiteks, nigiri on samuti üks eriliik, mida erinevalt rullidest ei keerata norisse, vaid valmistatakse väikese ovaalse riisikoogi kujulisena, mille peale pannakse kalatäidis.